01/06/2025
Nädal on juba kohvikupäevast möödunud, aga me pole veel suutnud hakkama saada ühe asjaga- tänusõnade kirjutamisega.
Ja seda sellepärast, et ükskõik mis sõnad siia ritta panna, siis ikkagi tundub, et need pole piisavad. Ei tahaks ka et kogu tänukõne kõlaks kuidagi kohustuslikuna ja nii see asi veninud on…
Kõik need tööd, mis sellel päeval tehtud said olid olulised – pitsade katmine, küpsetamine, inimestele kätte jagamine, letis inimestega suhtlemine, müümine, supi keetmine, pontšikute küpsetamine, kohvi müümine, veekannude täitmine, mustade nõude kokku korjamine, nõudepesu, puhaste nõude õue tagasi viimine, lettide täiendamine kaubaga, võileibade tegemine ja veel miljon asja, see kõik sai tehtud!
Ja kõik selle tegime ära meie kambaga koos – sügav kummardus kõigi ees, kes te selles osalised olite! Meil on heameel, et meil on olemas sellised suurepärased sugulased, sõbrad, tuttavad, kes ikka ja jälle selle hullusega kaasa tulevad.
Tõnu ja Kaja
